1.) Aristoteles väitis, et tragöödia peab publiku hulgas (lugejas) tekitama hirmu ja kaastunnet. Kuidas täidab Sophoklese tragöödia „Kuningas Oidipus“ selle ülesande?
Kuna “Kuningas Oidipus” on saatusetragöödia, kus inimesel ei õnnestu oma saatuse eest põgeneda, võib just see (saatus ja sellega toimetulek) tekitada inimeses hirmu/kaastunnet.
Teoses mängis väga olulist rolli saatus. Kui Oidipuse isale ennustati, et tema poeg tapab ta, siis lasi ta ettekuulutuse vältimiseks sündinud poisslapse surema jätta. Oidipus jälle lahkus kohast, mida kutsus koduks, et ettekuulutus, et ta mõrvab oma isaga ja abiellub oma emaga, täide ei läheks. Kahe tegelase õnnetu lõpuga kohtumine tundus juhuslik. Oidipus isegi ei mõelnud hiljem selle peale. Koletu tõe teadasaamisega selgus, et kõik abinõud, mis Laios ja Oidipus oma saatuse vältimiseks ette võtsid, tõid seda neile ainult lähemale. Iga juhusena näiv otsus oli tegelikult määratud. Teose moraal on, et oma saatuse eest põgeneda ei saa.
Teine tegur, mis võiks tekitada kaastunnet, on loo seostamine tänapäeva inimeste käitumisega. Teosest leiab palju õpetusi. Näiteks: üksi pahategu ei jää karistamata, selles võivad kannatada ka sinu järeltulijad, kes milleski süüdi pole. Oidipuses väljendub see selles, et Laios tegi pattu ja sellepärast pidid kannatama nii tema kui ka tema sugulased. Teiseks, ennem mõtle ja siis tegutse. Kui Oidipus oleks mõelnud, enne paljude inimeste ära tapmist, poleks nii kohutav enne täide läinud. Kui kõik inimesed mõtleks ennem ja siis alles tegutseks, oleks paljud kohutavad asjad tegemata jäänud. Kolmandaks, ära jäta ütlemata tõde. Karjane oleks pidanud kohe peale mõrva minema ja rääkima, kes oli mõrvar, mitte kartma. Nii oleks ära hoitud suur verepilastus. Ükskõik kui raske see ei ole, on tõde alati kõige tähtsam ning kui see tuleb alles kaua aega hiljem välja, võib olla juba liiga hilja midagi heastada.. (jne, raamatust võib veel väga palju õpetusi leida).
2.) Antud tragöödia on mõjuvõimas tänu irooniale. Milles „Kuningas Oidipuse“ iroonia seisneb?
Selle teose puhul võib traagiline iroonia seisneda selles, et asi, millelele sa palju pühendud või sellega vaeva näed (Oidipuse puhul tõe otsimine) võib sulle endale saatuslikuks saada-pooleldi juhuse läbi abikaasalt ja emalt teadasaadud teadmine Laiose surma asjaoludest (ning karjaselt oma päritolust) sai Oidipusele saatuslikuks.
Irooniline on veel ka see, et teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks.
3.) Kuidas seletaksid teose põhjal järgmist 19.-20. sajandivahetusel väga levinud väidet: „Tõde on inimesele ohtlik“?
“Kuningas Oidipuses” sai tõde peakangelasele hukatuslikuks.
Teoses ei tunne Oidipus vaatamata oma tarkusele iseend, oma lähedasi, ta ei näe, et ta naine on ta ema, et ta lapsed on ta õed ja vennad. Kui ta sai teada tõe- et ta on tapnud enda isa, kuninga ja abiellunud oma emaga, sai tõde talle saatuslikuks. Iokaste tappis end ja Oidipus torkas endal silmad peast.
Väide “tõde on inimesele ohtlik” on aktuaalne ka tänapäeval. Näiteks on viimase 16 aasta jooksul tapetud Venemaal sadu ajakirjanikke tõe rääkimise eest. Tuhandeid inimesi on sunnitud emigreeruma.
4.) Kuidas käsitleb Sophokles oma näidendis saatuse ja vaba tahte vastuolu teemat?
Sophokles näitab oma tragöödiais osavalt, kuidas inimesed vahel hukkuvad saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Sophokles näitab ka inimese vaba tahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid seejuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, saatus, millesse uskusid vanad kreeklased.
Läbi teose arvab Oidipus, et tema teod ja tema tulevik on tema enda kätes. Ta tegutseb iseenda voli ja arvamise järgi. Teose lõpus aga tuleb välja, et Oidipuse saatus ei olnud kunagi vaba valik, vaid oli jumalate poolt ette kuulutatud ja tema sünnist saadik kindel olnud.
5.) Miks kuningas Oidipus ennast pimestab? Mida niisugune tegu võiks selles näidendis tähendada?
Kui Oidipuse minevik selgeks sai, ei suutnud ta ema enam häbitunnet taluda ja sooritas enesetapu. Oidipus pidas kõike juhtunut enda süüks ning tahtmata näha edasisi kuritegusid, pimestas mees end sõlenõelaga. Olles pimedaks jäänud, usaldas kuningas oma lapsed ja trooni Iokaste vennale Kreonile ning pagendas ise ennast Teebast. Elust eemaletõmbununa veetis Oidipus oma elu lõpuaastad tundmatu karjusena.
Sohpoklese teoses oli kontseptuaalne tähendus nägemise-pimeduse teemal. Silmade välja torkamine illustreerib hästi seda, et Oidipus oli põhimõttekindel. Ta ei olnud enne valmis nägema valgust/tõde, seega ei väärinud ta ka edaspidi seda võimalust. Kui sa juba avatud silmadega ei näe elu enda ees, siis järelikult silmadest ei ole kasu.
6.) Missugused on selle näidendi põnevust ja pinget üles kruvivad tehnikad?
Minu arvates kruvib pinget üles see, kuidas Sophokles tegevusi kirjeldab. Teoses on müstikat ja salapära. Lisaks on raamatul ootamatu lõpplahendus.
Küsimused – kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? – pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus.
Pinget kruvis üles peategelase pidev kannatuse ja surmaga silmitsi seismine.
VIITED:
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/sophokles.htm
https://et.wikipedia.org/wiki/Oidipus
http://kuningasoidipus.blogspot.com.ee/2014/03/kuningas-oidipus-kokkuvote-1.html
Roosi eesti keele blogi 